Moskvitš 400-420A
1951
1996. aasta detsembrikuus sattusin sirvima ajalehte “Kuldne Börs“. Silma jäi kuulutus, et Kilingi-Nõmmel on müügil vana Kabrio-Mosse. Asja lähemalt uurides sain teada, et dokumendid on säilinud ning auto on taastamiskõlbulik. Müüja oli lahke mees. Ta oli nõus lahendama ka transpordiprobleemi ja tooma sõiduki otse minu õuele. Hind oli küllaltki muljetavaldav, kuid otsustasin auto ikkagi soetada. Oli ju teada, et selliseid sõidukeid on alles ainult üksikuid. Möödus mõni päev ning Moskvitš saabuski mu õuele.
”Aeg-ajalt mind külastav naabrimees, takseerides mu värsket ostu, teatas targalt - “minu silmad selle taastamise lõppu ei näe, sest niisuguses olukorras sõidukit ei jõua keegi korda teha”
Peatselt asusin autot lammutama. Tegelikult oli masin juba osaliselt lahti võetud, mootor ja käigukast maha võetud. Võtsin kere täiesti toorikuks ning seejärel tuli vahele midagi tähtsamat ja projekt seiskus. Õnneks ei unustanud ma seda autot täielikult. Kõik aastate jooksul minu kätte sattunud selle mudeli varuosad tõstsin garaaži riiulile.
Möödus peaaegu 20 aastat ning kaevasin “tegelase” uuesti garaažinurgast üles. Suure entusiasmiga asusin pooleliolevat projekti lõpetama. Ostuhetkest kuni lõpliku valmimiseni kulus “kõigest” 23 aastat.
