Moskvitš M401

1955. aasta

Pikemat tutvustust see masin ilmselt ei vaja. Tegu Moskvitš 401 aastast 1955. Paljud teavad ka mimega Mosse, Mossa, 401, eesel, alma jne….

Mosse lugu sai alguse hoopis teisest masinast. Teadsime isaga, et maal paar talu edasi oli kunagi Pobeda ja sellest masinast pidi miskit juppe alles olema. Tegu oli suure mõisaaegse hoonega ja kogu Pobi juppide hunniku kõrval jäi silma hoopis teine masin. Selgus, et naabrimees oli Tartus jalgu jäänud Mosse sinna hoiule toonud. Omanik oli isa lapsepõlvesõber ja mees sai üles otsitud. Tegu oli asjaliku mehega ja arvas, et temast ikka taastajat ei ole, oli ta nõus sellest loobuma. Hind oli omal ajal küllalti krõbe aga ära ta ostetud sai.

Auto oli EPA õppejõu masin ja kui vana omanik sai uue Mosse ostuloa, jäi masin kuiva küttega garaaži seisma. Aasta oli siis 1987. Säilinud oli originaal värvkate, salong ja kroomosad. Meie ostsime masina 2008 aastal. 2019 sai siis auto ette võetud. Plaan säilitada niipalju kui võimalik originaaljuppe (salong, kroomosad jne). Värvkate oli paraku liiga kahjustatud ja pleekinud valeks, et seda säilitada polnud mõtet. Praeguseks on jõutud töödega niikaugele, et masin on värvitud. 2020 talvel loodaks masina kokku laduda. Hoiame edasiste toimetustega teid ka kursis.

Ikarus 256

1989. aasta

Busside ajalugu on alati rahvale huvi pakkunud. Paljudele meenuvad sõidud kooli, kolhoosi või ekskursioonile. Ka mind on juba aastaid paelunud busside ajalugu ja nende hingeelu. 2015. aastal otsustasin oma järgmise projektina taastada rahvakeeles “akvaariumi”, Ikarus 256. Selle bussi viimane sõit toimus 1998. aastal ning läbisõiduks 1 500 647 kilomeetrit. Suur läbisõit oli oma jälje jätnud. Sõiduk on ettevõtte GoBus Tartu regiooni hingekirjas ning minul, kui juba mitme bussi taastajal, on võimalus sellele sõidukile uus elu anda. Tänaseks päevaks on möödunud viis aastat meeletut tööd ning selle aasta, 2020.a, lõpuks soovin töödega valmis saada.