…parimaid vanasõidukeid tähistatakse erilise numbrimärgiga alates 1980. aastast.

Eesti vanatehnikaliikumise sünnipäevaks on 24.07.1966, kui Tartumaal Mäksas toimunud autojuhtide päeval korraldati vanatehnika paraad. Ühingu Autom all tegutsev vanatehnikaklubi UNIC asutamiskoosolek toimus 31.01.1976 Tallinna Ajakirjandusmajas.

1980. aastal korraldati Moskva Olümpiamängude purjeregati avatseremoonia raames vanasõidukite paraad Tallinnas. Osavõtjaid oli üle terve toonase Nõukogude Liidu. Just selle paraadi ajaks jagati välja esimesed vanasõidukite numbrimärgid – paksul raudplaadil emailitud tekst Unic ning registreerimismärk – A-000 või M-000. A-tähis jagati autodele (aga ka bussidele ja veoautodele) ning M-tähis mootorratastele (aga ka jalgratastele ja hobusõidukitele). Tegemist ei olnud riikliku registreerimismärgiga, kuid toonane Riiklik Autoinspektsioon aktsepteeris neid täiendava numbrimärgina tavaliikluses ning kokkutulekutel osaledes.

Aastatel 1980 kuni 1987 anti klubi Unic esimehe käskkirjaga välja 61 A-seeria numbrimärki ning 44 M-seeria numbrimärki.

Järgmine vanasõidukite numbrimärkide ajajärk kestis aastatel 1995 kuni 1998. Lõuna-Eesti Vanatehnikaklubi Levatek eestvedamisel lepiti Riikliku Autoregistrikeskusega kokku, et numbrikombinatsiooni UNIC 000 väljastatakse ainult klubi Levatek loal. Sõiduk pidi olema valmistatud enne 1945. aastat, kuid sellest põhimõttest ei peetud alati kinni. Teadaolevalt andis klubi Levatek loa ühtekokku 56 numbrimärgi väljastamiseks. Selle praktika lõpetas uus riigilõivuseadus, mis nõudis eritellimusel numbrimärkide eest mitmekordset riigilõivu. Mingeid eriõigusi selline numbrimärk ei andnud.

Järgmiseks alustasid Tallinna klubi Unic liikmed võitlust musta numbri eest. Mitte ainult vanad sõidukid, vaid numbrimärgi nimest “unikaalse sõiduki registreerimismärk” tulenes, et selle võis väljastada sõltumata vanusepiirangust ka uutele sõidukitele, kui nad on erakordsed. Numbrimärgi andmise aluseks oli kolme eksperdi poolt allkirjastatud sertifikaat, mis sisaldas hinnangut ka sõiduki originaalsusele.

Aastatel 2001 kuni 2006 väljastati unikaalse sõiduki sertifikaat A-0000 või M-000 (või K-000) kokku 26 sõidukile – 13 autole ja 13 mootorrattale. Eriõiguseid numbrimärgiga ei kaasnenud.

Tänaseni kehtivale vanasõidukite numbrimärkide regulatsioonile pani aluse Eesti Vanatehnika Klubide Liidu töö, kui liikmesklubide esindajate ning ekspertide koostöös esitati riigile ettepanekud seaduste muutmiseks ning loodi täpne kord ja reeglistik vanasõidukite hindamiseks. Vanasõiduki mõiste kirjutati esimest korda õigusaktidesse 29.10.2006. Esimene vanasõiduki akt väljastati 26.06.2007 ning sellest ajast on vanasõidukite arv kasvanud igal aastal mitmekümne sõiduki võrra. Vanasõiduki omanikule on boonuseks korralise ülevaatuse kehtivus 4 aastat. Vanasõidukil ei ole sundkindlustust aja eest, kui seda ei kasutata (teeliikluses peab loomulikult kindlustus kehtima). Vanasõiduki akt kehtib 12 aastat.

Vanasõidukite arv on pidevas kasvus, 01.09.2021 seisuga on vanasõidukina tunnustatud 785 sõidukit, kehtiv vanasõiduki akt on 754 sõidukil.