Adler Junior saamislugu

Adler Junior 1936 a.

Üheksakümnendate teises pooles tekkis mõte ehitada endale hot-rod. Omasin Moskvitš 401 ning sellest oligi plaan ehitada omale edev hobisõiduk, kuid sirvides ajalehte “Kuldne Börs” nägin kuulutust, kus pakuti müüa sõiduautot Adler Junior. Avastasin, et sellest oleks võimalik ehitada midagi ägedamat kui Moskvitšist. Otsustasin kohale sõita ja isendit lähemalt piiluda. Auto asus Palmse mõisa kõrval elamu aida all. Sõiduk oli originaalkonditsioonis, kuid väga halvas seisus. Sellest hoolimata lõin müüjaga käed ja 10000 krooni eest olingi auto omanik.

Juba koju jõudes muutsin oma meelt ning otsustasin auto taastada algupäraseks. Koos autoga sain kaasa ka terve hulga varuosi, milledest paljud olid taastamiseks kõlbmatud, kuid nende eeskujul oli võimalik valmistada uued. Kui sõiduki taastamine oli lõppfaasis, otsustasin auto värvida metallikvärviga, et natukenegi lisada hot-rodilikkust. Aastal 2000 väljusin juba esimesele suuremale sõidule, milleks oli Vanasõidukite Suursõit.

Adleriga sõita on tõeline nauding, sest see auto toob nii endale kui ka möödujatele naeratuse näole.