Skip to main content

Mercedes-Benz 200 W123

1985

Minu esimene kokkupuude automargiga Mercedes oli keskkooli ajal, kui ühel tuttaval poisil õnnestus soetada endale W123. Auto oli tõenäoliselt endine takso, kollast värvi 2,0-liitrine diisel. Oma välimuselt ja sisult sõitis ta laenatud ajas. Sellele vaatamata jättis sõiduk mulje kui ühest korralikult ja kvaliteetselt tehtud autost, mille tolleaegsed sõiduomadused jätsid kustumatu emotsiooni. Antud kogemusest lähtuvalt olen edaspidises elus ja suure vanatehnika huvilisena ikka taolist Mercedest ihaldanud.

Tänaseks on W123, rahva seas kindlasti ühe tuntuima mudeli, sünnist möödunud juba üle 40 aasta. Tutvustamist see mudel ilmselt ei vaja - kõik teavad, et tegemist on ühe legendaarse autoga.

Unistuste auto

15 aastat hiljem, aastal 2010 sugulastel Puurmanis külas olles märkasin, et ühe maja ette on tekkinud viisakas punane W123. Hing muutus rahutuks ja palusin kohalikel auto kohta uurida. Peagi õnnestuski saada omaniku kontakt. Omanikuks osutus meeldiv tütarlaps, kes oli lahkesti nõus oma sõidukit näitama ja lähemalt rääkima. Selgus, et tegemist oli talle rootslasest abikaasa poolt kingitud autoga ja neil oli plaan see täielikult taastada.

Sõiduk oli 2,0-liitrise bensiinimootoriga ning aastast 1985. Autol oli ilus must täiesti kulumata salong, hästi ja originaalsena säilinud kapotialune. Värv oli samuti veel originaal. Läbisõit näitas tol hetkel ainult 160 000 km ning tal oli varasemalt olnud Rootsis vaid üks omanik.

Väsimuse märke näitas vaid kere, mille värv oli pleekinud ja luitunud. Veidi leidus ka roostet, kuna tegemist ikkagi Põhjamaa kliimas sõitnud autoga. Vaatamata sellele oli auto üldmulje väga ilus ja see sõitis uskumatult hästi. Uurisin ettevaatlikult, kas omanikud kaaluksid auto müümist, aga kahjuks sain eitava vastuse.

Õnnelik tehing

Möödus aastat paar ja Puurmanis käies uurisin taas auto kohta. Peagi helistaski seesama tütarlaps ja ütles, et on teatud tingimustel nõus autot müüma. Tema soov oli, et auto saaks omaniku, kes seda hoida ja hinnata oskab. Andsin lubaduse auto täielikult taastada ja saingi õnnelikuks Mercedese omanikuks.

Aastatel 2013-2014 sai auto täielikult taastatud. Tööde käigus selgus, et auto vajab siiski minimaalseid keevitustöid. Vahetatud sai tagatiiva ääred, esipõll ja taastada tuli tagaklaasi äärt. Muus osas oli kere väga hästi säilinud ja õnneks korrosioonivastaste vahenditega töödeldud. Mercedes sai üleni kvaliteetselt värvitud, käiguosa ja tehniline pool põhjalikult korrastatud. Aastaks 2014 oli auto valmis ja igati esinduslikus korras. Seega oli täidetud ka eelmisele omanikule antud lubadus.

Ringiga tagasi

Mõne aja pärast tekkis paraku soov sõidukit müüa. Kahjuks leidus kohe ka ostja. Peale müümist üritasin leida sarnast autot, kuid tulutult. Aastal 2019 märkasime naabrimehega sama Mercedest uuesti müügis. Helistasin müüjale ja selgus, et auto oli vahepeal veel kord omanikku vahetanud. Õnneks oli teda korralikult hoitud ja hooldatud, kasutatud aktiivselt hobiautona. Peale raskeid hinnaläbirääkimisi ostsin auto uuesti ära. Talvel 2019 sai kõik üle vaadatud ja pisiasjad korrastatud, mõned liistud vahetatud. Leitud sai ka originaalraadio.

Täna on auto tunnustatud vanasõiduk. Oma punase kleidi ja märgiga on see auto, mida juba teiste markidega segi ei aeta ning loodetavasti ei jäta kedagi emotsioonituks. Nii jõudiski auto õnnelikult minuni ringiga tagasi.